Koduloolist

Kõik kultuurirahvad püüavad säilitada oma vanu ja ajaloolisi hooneid ja asustusi. Ka Sallal on palju, mida säilitada ja tutvustada olgu selleks siis Salla küla , Salla mõis, mitmed turismiobjektid ning muud vaatamisväärsused. Sellest kõigest alljärgnevat:

Salla küla

Salla küla oli olemas 1219. aastal ,kui Läti- Hendrik siinmail käis. 1241 .a . oli küla valdajaks Villemus Ketting, tema järel Wolmar Wrangell, 1479. a. oli juba Salla mõis, mille omanikuks Diedrich Lyttel, 1500. aastast Johann Plettenberg, 1538. a. Johann von der Rope ja siis rida Ermeseid kuni 1600. aastate alguseni , edasi Strykid , 1671 . a järgnesid Bruemmer , Reese, Magnus von Essen , kes oli rüütelkonna pealik ja Liivimaa kuberner . Lõpuks 1868. a. tulid Harped, Aleksander ja tema poeg . Ernst. 1838 a. 20- ne õpilasega tegevust alustanud külakool kolis mõisahoonesse 1921. a. 1997. a . toodi vanadest Salla vallamaja ruumidest mõisa üle ka külaraamatukogu.. Salla pargis kasvas maakonna vanima puuna tuntud Plettenbergi tamm, mille ümbermõõt oli umbes 5 m. 10. okt 1968 murdus sell tamme üks kaksikharu, teise haruga seisis puu püsti veel 19 aastat, varisedes tüvelt hirmsa ragina ja mürinaga 25. sept 1987. Wolter von Plettenberg (u 1450- 28. II 1535) 1489-1494 maamarssal
1495- 1535 Liivimaa Ordu ordumeister Pärimuse järgi pidanud ordumeister Wolter von Plettenberg, selle tamme all koosolekut.. Kui 16-ndal juulil 2001 a. laastav torm palju pargis põlispuid maha murdis ja juuripidi välja kiskus, siis tekkis mitmel inimesel mõte, et siia võiks selle õuduse meenutuseks püstidad mingi mälestusmärgi. Nii valmiski 2002 a. suvel skulptor Urmas Raubal ühest taevapoole juurtega tammest see( Plettenbergi rüütel ) , mis siin nüüd uhkelt vana tamme läheduses seisab ja meid kurjade jõudude eest valvab ning kaitseb.

Salla mõis

Salla kool

1838 .a 20 õpilasega tegevust alustanud Salla külakool kolis mõisahoonesse 1921 . a. Tänu Rakke valla abile on koolihoone seestpoolt enamuses remonditud. 1997 .a toodi vanadest Salla vallamaja ruumidest koolimajja üle külaraamatukogu . 2001. a töötab raamatukogus piirkonna avalik internetipunkt. Praegusel hetkel õpib Salla Põhikoolis ainult üle 40 õpilase. Salla koolis töötas aastatel 1941- 1945 koolijuhatajana teeneline õpetaja, pedagoog ja kirjanik Rudolf Reiman. Enne teda juhatas Sallas kooli Elmar Liiv, elupõhiline koolimees ja orkestrijuht. Salla koolis on lühemat või pikemat aega õppinud mitmed Eesti üldsusele tuntud inimesed;
Juhan Kukk- üks 1917 . a iseseisvusmanifesti koostajaid, esimese Eesti Vabariigi rahanduskaubandus- ja tööstusminister , riigivanem ja Eesti Panga direktor. Kuno Pajula - kirkutegelane , 1987- 1994 EELK peapiiskop, aastast 1994 emeriitpeapiiskop.
Voldemar Nagel - kauaaegne koolidirektor ja eluaegne õpetaja
Väino Sarnet - majandustegelane , Eesti Erastamisagentuuri peadirektor a 1993- 1999
Anne Pajula - vabakutseline kunstnik
Mati Kuntro - vabakutseline kunstnik ja kirjanik
Eve Randkivi - laulja, alates 1991. a ( Vanemuise ) solist.

Salla Mõisa Naiste Selts "Meelespea"

Salla mõisal on olnud oma lugu, oma ilu, oma valu ja kaunimad aastad. Ilus maja on nagu daam oma sarmikuses, aga eelkõige inimene tema muutuvas ajas. Mõisahoones on praegu Salla kool, Salla raamatukogu ja kooskäimiskohaks on see Salla MõisaNaiste Seltsile. Selts asutati 2002. aastal, sinna kuulub 17 naist eesotsas Helle Kaldmaaga. Eesmärgiks on meenutada minevikku,kajastada olevikku, elustada külaelu ning veeta kultuurselt vaba aega.Mõisanaistel on ka oma laul. mille autoriks on Helle Kaldmaa.

Kõrgel taevas linnulaulu kuuled,
kui sind kevad Sallasse toob.
Nagu muinasjutus kerkib sinu ette
mõisahoone keset meelespäid.

Meile armsaks saand see vana maja,
palju kooliteid on aland siit.
Ja kui elutuuled kannavad sind siia
taas siis iidses pargis jalutad.

Nüüd on meie pargil kaitserüütel,
kelle valvsa pilgu all
iialgi ei laastavad rajupilved
julge tõsta siinses taevas pead.

Salla uhkuseks ka Emumägi,
tema vaatetornist näha saad
kirikuid ja rabasid ja metsi
palju väiksest Eestimaast.

Ilus oled, kaunis oled Salla,
oled meie kodupaik.
Ja kui saatus tahab lahku viia,
meie mälestustes kalliks jääd.

Memoriaal "Küla mäletab"

Aastal 2006 14, juunil avati memoriaal "Küla mäletab". See on pühendatud siin elanud ja Teises maailmasõjas kannatanud Külmoja perekonnale ja Salla vallast represseeritutele. Andmeid kogusid Heino Ross, Jette Külmoja, Ellen Aab, teostas Hando Kuntro.

Külmoja perekond.

Esimese Eesti Vabariigi ajal asus siin nendel maadel üks 12-st Salla põlistalust . See oli Hindreku talu. Talus elas Villem Külmoja koos abikaasa Anete-Mariega. Neil oli kaks tütart . Hille ja Erna- Miralda. Samuti viis poega. Jaak, Karl, Hugo, Vello ja Villu. Hugo jäi Siberi vangilaagris invaliidiks. Teised vennad, olles sõtta kistud , hukkusid eri paikades . Siberisse saadeti sellest perest veel ema Anete-Marie, Hugo naine Jete koos väikese poja Toomasega.
1.Jaak- lõpetas sõjakooli nooremleitnandina. Teenis erinevates kohtades , kuni kapteni aukraadini. Arreteeriti 16. juuni 1941 Tallinnas. 1948. aastal tuli talle saadetud pakk tagasi teatega: Surnud tööõnnetuse tagajärjel . Koht ja aeg teadmata.
2. Karl- mobiliseeriti 1944. aastal Saksa sõjaväkke ja septembri taganemise ajal ei jõudnud Eestist välja ning lasti venelaste poolt Pärnumaal maha.
3. Hugo- sõja ajal oli Omakaitse kohaliku rühma ülem. Arreteeriti 8. veebruaril 1947. aastal, millele järgnesid erinevad vanglad. Siis Siber ja invaliidistumine. Suri Tartus 20. aprillil 1983. aastal.
4. Vello- teenis 1934-1935. aastal sõjakooli kuulipildurite kompaniis. Veel teenis ta seitsmendas Jalaväe lipnik. Langes 6 .augustil 1941. aastal Endla rabas ja maeti Tartu Maarja kalmistule.
5. Villu- astus septembris 1941. aastal Rakveres 184, -sse Julgestusgrupi 15.-sse kompaniisse, mille juhiks oli Alfons Rebane. Langes 23. märtsil 1942. aastal Kiorstovo küla juures , 3-4 km Volhovi jõest. Maeti umbes 1 km külast metsaäärsele maalapile . Ta ei olnud esimene ega viimane.