1940.a Nõukogude vägede sissetung ja uue võimu kehtestamine kajastus ka väikeses Sallas. Uut ideoloogiat hakkas võimuga peale suruma ja miitinguid läbi viima abivallavanem Kalgi. Rahvas tõmbus endasse ja rauges seltside töö. 1941. a 14. juunil küüditati Salla külas elanud politseinik Aleksander Ruben , koos perekonnaga(abikaasa, viiesaastane tütar ja kümnekuune poeg). 1941.a sõja puhkedes ja enne sakslaste saabumist elas küla üle hirmsaid päevi. Mobilisatsioonikäsu saanud noored mehed läksid metsa. Metsa jooksnud mehes tegid vallamajale ja miilitsale haarangu. Sellel põhjusel toodi sisse hävituspataljon. Nende teod - tapmised-piinamised ja arreteerimised on kõigile teada ja ajalooliselt tõestatud.Teine venelaste okupatsioon ja Salla küla häving Salla külast arreteeriti:

1) Anton Sildvere

2)Siegfrid Poolmaa

3)Järnald Kuhlbach4)Hugo Külmoja

5) Eduard Salutamm

6)Voldemar Noormägi

7)Maali Tedre

1949 küüditati :

1)Jete Külmoja perega

2) Anette Külmoja

3)Alma Sildvere

4)Hilda Põllu

5)Karl Põllu

Jete Külmoja ütluste järgi ,kes ise oli küüditatute hulgas , toodi Salla koolimaja juurde 25. märtsil 19 veoautotäit inimesi kogu Salla vallast ,kes kõik viidi Rakke jaama ja laaditi rongile. Viis talu jäi peremeheta ,mõnedest taludest nooremad põgenesid hirmuga linna ja nii jäi Salla küla õige väheste vanemate inimestega mahajäätuks. Osa hooneid lagunes , osades elavad võõrad inimesed. Kaheteistkümne talu hoonetest on säilinud viie talu osaline hoonestus.