Raamatutel on alati aega ja nad lubavad end külastada nii öösel kui päeval. Päevast päeva küsitakse neilt nõu ning tõtt selgitavad nad ilma häbenemise ja selgitusteta.
Seneca
teisipäev, 30. detsember 2008
Raamatukogust
Lühidalt ajaloost
Salla raamatukogu on asutatud 1920. aastal Salla Haridusseltsi poolt. Esialgne asukoht oli Salla koolimajas ühes klassiruumis. Haridusselts oli tol ajal üheks tähtsamaks kultuuritöö kandjaks Sallas, mida juhatas Rudolf Spiegel (Rajasmaa). Mäletamist mööda olid tegevad veel Eduard Mälgi ja Elmar Liiv. Kõigi kolme juhendamisel sai tol ajal Salla laulukoor oma lauludele õige kõla. Raamatuid saadi annetustena ja osteti näiteringi etendustest saadavast tulust. Haridusselts oli tol ajal tähtsamaks kultuuritöö kandjaks ja see kohustus on jäänud ka edaspidiseks Salla raamatukogule. Hiljem viidi raamatukogu Salla vallamajja. 1997. aastal kolis raamatukogu Salla mõisa ilusatesse ruumidesse. Raamatukogu teeninduspiirkonnas on 8 küla, raamatufondi suurus 10 000 eksemplari. 2002. aastal loodi Salla raamatukokku avalik internetipunkt. Töötajad raamatukogus läbi ajaloo :
1920 Rudolf Spiegel
1933 Salme Noormägi
1945 Elfriede Tedrekull
1946 Lisete Mudamaa
1947 Hilda Lamus
1951 Magda Oitve
1954 Valve Madissoon
1954 Oskar Karro
1957 Helvi Luhaste
1961 Kai Jaansen
2007 Liivi Timuska
Salla raamatukogu on asutatud 1920. aastal Salla Haridusseltsi poolt. Esialgne asukoht oli Salla koolimajas ühes klassiruumis. Haridusselts oli tol ajal üheks tähtsamaks kultuuritöö kandjaks Sallas, mida juhatas Rudolf Spiegel (Rajasmaa). Mäletamist mööda olid tegevad veel Eduard Mälgi ja Elmar Liiv. Kõigi kolme juhendamisel sai tol ajal Salla laulukoor oma lauludele õige kõla. Raamatuid saadi annetustena ja osteti näiteringi etendustest saadavast tulust. Haridusselts oli tol ajal tähtsamaks kultuuritöö kandjaks ja see kohustus on jäänud ka edaspidiseks Salla raamatukogule. Hiljem viidi raamatukogu Salla vallamajja. 1997. aastal kolis raamatukogu Salla mõisa ilusatesse ruumidesse. Raamatukogu teeninduspiirkonnas on 8 küla, raamatufondi suurus 10 000 eksemplari. 2002. aastal loodi Salla raamatukokku avalik internetipunkt. Töötajad raamatukogus läbi ajaloo :
1920 Rudolf Spiegel
1933 Salme Noormägi
1945 Elfriede Tedrekull
1946 Lisete Mudamaa
1947 Hilda Lamus
1951 Magda Oitve
1954 Valve Madissoon
1954 Oskar Karro
1957 Helvi Luhaste
1961 Kai Jaansen
2007 Liivi Timuska
Teenused raamatukogus
1. raamatulaenutus
2. kohallugemise võimalus
3. 22 ajakirja ja 5 ajalehte
4. teatmeteenused
5. RVL
6. internetiteenus
7. printimine
8. arvutimängud
Tasulised teenused
koopiate tegemine - ühepoolega leht 1 kroon
kahepoolega leht 1.50 krooni
printimine- leht (ühepoolega) 1 kroon
2. kohallugemise võimalus
3. 22 ajakirja ja 5 ajalehte
4. teatmeteenused
5. RVL
6. internetiteenus
7. printimine
8. arvutimängud
Tasulised teenused
koopiate tegemine - ühepoolega leht 1 kroon
kahepoolega leht 1.50 krooni
printimine- leht (ühepoolega) 1 kroon
SALLA RAAMATUKOGU ARENGUKAVA AASTATEKS 2007-2013
1.SISSEJUHATUS
Arengukava on raamatukogu tegevuse aluseks, sellega määratletakse tegevuse suunad ja prioriteedid. Arengukava lähtub raamatukogu põhimäärusest, Rakke Valla arengukavast aastateks 2007- 2013. Arengukava tugineb olemasolevatele ja taotletavatele ressurssidele ja on aluseks ka raamatukogu eelarve koostamisel.
2. TEGEVUSKESKKONNA LÜHIÜLEVAADE
Salla raamatukogu loodi 1920 aastal, seega on raamatukogu tegutsenud 86 aastat. Raamatukogu teeninduspiirkonnas on 340 elanikku. Eeldan elanike arvu kasvu lähitulevikus. Salla raamatukogu tegevuse aluseks on Rahvaraamatukogude seadus.
3. RAAMATUKOGU HETKESEIS
a) Raamatukogu määratlus ja ülesanded.
Salla raamatukogu on Rakke valla omanduses olev ja Rakke valla haldusalas tegutsev Rakke valla asutus. Salla raamatukogu on üldkasutatav rahvaraamatukogu, tema kogud on koostiselt universaalsed. Raamatukogu ülesandeks on koguda, säilitada ja kättesaadavaks teha teavikud ning avalikud andmebaasid. Raamatukogu võimaldab tasuta vaba juurdepääsu informatsioonile. Raamatukogu toetab oma tegevusega koolitust, täiend- ja ümberõpet, lugejate harrastusi ja pakub meelelahutust. Raamatukogus on kasutusel internetipõhine tarkvarasüsteem URRAM. Enamus fondist 7700 raamatut on sisestatud arvutisse, samuti on sisestatud 2006 aasta ajakirjad ja ajalehed. Laenutamine toimub arvuti teel. Lugejaile on tutvustatud nii individuaalselt, kui vallalehe „Rakke kaja“ kaudu, kuidas kasutada rahvaraamatukogude elektronkataloogi. Raamatukogus on lugejate jaoks 2 arvutit, saab teha koopiaid, printida, on ID kaardi lugeja.
b) Statistilised andmed 2006. aasta 01. jaanuari seisuga.
Lugejaid 180
Neist õpilasi 56
Kojulaenutuste arv 5810
Lastele 1888
Külastuste arv 3856
See näitab nõudlust raamatukogundusliku teenuse järele.
c) Arengueeldused ( tugevad küljed )
• hea tasemega kogud
• lugejakeskne teenindus
• kaasaegne infotehnoloogia
• ilus ruumikujundus
• raamatukogu hea asukoht
d) Puudused ( nõrgad küljed )
• ruumi jääb väheseks
• välisvalgustuse puudumine
• töö vähene tasustamine
• videoaparatuuri õppefilmide vaatamiseks
4. ARENGU PÕHISUUNAD
• raamatukogu, kui kaasaegne teabe- ja kultuurikeskus
• kõikide lugejate lugemisvajaduste rahuldamine
• lugejate koolitamine infoajastu ressursside kasutamiseks
See eeldab pidevalt uuenevate raamatu- ja teiste inforessursside olemasolu, infotehnoloogia võimaluste kasutamist. Infoühiskonna raamatukogu arengu tagab professionaalne kaaderja kaasaegne tehnoloogia.
5. EESMÄRGID JA TEGEVUSED
• Uute efektiivsete tehnoloogiate rakendamine
a) kõikide teavikute kirjete sisestamine elektronkataloogi
b) lugejakoolitus uute infoteenuste kasutamiseks
c) järjepidev personalikoolitus
• Kõikide lugejate huve arvestav teenindus ja komplekteerimine.
a) rahalistest võimalustest lähtuv kogude komplekteerimine
b) koostöö kooliga
c) koostöö naisseltsiga
• Raamatuvara kaitse
a) pidev trükiste puhastamine, parandamine kiletamine
b) töö võlgnikega
• Raamatukogu maine tõstmine ja raamatukogutöötaja töö väärtustamine
a) raamatukoguteenuseid ja tööd tutvustavate ürituste korraldamine
b) tööd ja teadmisi väärtustava töötasustamise süsteemi väljatöötamine koostöös
kohaliku omavalitsusega
c) regulaarse ja süsteemse personalikoolituse korraldamine
d) Salla raamatukogu, kui kohalik külakeskus
Kai Jaansen
endine Salla raamatukogu juhataja.
1.SISSEJUHATUS
Arengukava on raamatukogu tegevuse aluseks, sellega määratletakse tegevuse suunad ja prioriteedid. Arengukava lähtub raamatukogu põhimäärusest, Rakke Valla arengukavast aastateks 2007- 2013. Arengukava tugineb olemasolevatele ja taotletavatele ressurssidele ja on aluseks ka raamatukogu eelarve koostamisel.
2. TEGEVUSKESKKONNA LÜHIÜLEVAADE
Salla raamatukogu loodi 1920 aastal, seega on raamatukogu tegutsenud 86 aastat. Raamatukogu teeninduspiirkonnas on 340 elanikku. Eeldan elanike arvu kasvu lähitulevikus. Salla raamatukogu tegevuse aluseks on Rahvaraamatukogude seadus.
3. RAAMATUKOGU HETKESEIS
a) Raamatukogu määratlus ja ülesanded.
Salla raamatukogu on Rakke valla omanduses olev ja Rakke valla haldusalas tegutsev Rakke valla asutus. Salla raamatukogu on üldkasutatav rahvaraamatukogu, tema kogud on koostiselt universaalsed. Raamatukogu ülesandeks on koguda, säilitada ja kättesaadavaks teha teavikud ning avalikud andmebaasid. Raamatukogu võimaldab tasuta vaba juurdepääsu informatsioonile. Raamatukogu toetab oma tegevusega koolitust, täiend- ja ümberõpet, lugejate harrastusi ja pakub meelelahutust. Raamatukogus on kasutusel internetipõhine tarkvarasüsteem URRAM. Enamus fondist 7700 raamatut on sisestatud arvutisse, samuti on sisestatud 2006 aasta ajakirjad ja ajalehed. Laenutamine toimub arvuti teel. Lugejaile on tutvustatud nii individuaalselt, kui vallalehe „Rakke kaja“ kaudu, kuidas kasutada rahvaraamatukogude elektronkataloogi. Raamatukogus on lugejate jaoks 2 arvutit, saab teha koopiaid, printida, on ID kaardi lugeja.
b) Statistilised andmed 2006. aasta 01. jaanuari seisuga.
Lugejaid 180
Neist õpilasi 56
Kojulaenutuste arv 5810
Lastele 1888
Külastuste arv 3856
See näitab nõudlust raamatukogundusliku teenuse järele.
c) Arengueeldused ( tugevad küljed )
• hea tasemega kogud
• lugejakeskne teenindus
• kaasaegne infotehnoloogia
• ilus ruumikujundus
• raamatukogu hea asukoht
d) Puudused ( nõrgad küljed )
• ruumi jääb väheseks
• välisvalgustuse puudumine
• töö vähene tasustamine
• videoaparatuuri õppefilmide vaatamiseks
4. ARENGU PÕHISUUNAD
• raamatukogu, kui kaasaegne teabe- ja kultuurikeskus
• kõikide lugejate lugemisvajaduste rahuldamine
• lugejate koolitamine infoajastu ressursside kasutamiseks
See eeldab pidevalt uuenevate raamatu- ja teiste inforessursside olemasolu, infotehnoloogia võimaluste kasutamist. Infoühiskonna raamatukogu arengu tagab professionaalne kaaderja kaasaegne tehnoloogia.
5. EESMÄRGID JA TEGEVUSED
• Uute efektiivsete tehnoloogiate rakendamine
a) kõikide teavikute kirjete sisestamine elektronkataloogi
b) lugejakoolitus uute infoteenuste kasutamiseks
c) järjepidev personalikoolitus
• Kõikide lugejate huve arvestav teenindus ja komplekteerimine.
a) rahalistest võimalustest lähtuv kogude komplekteerimine
b) koostöö kooliga
c) koostöö naisseltsiga
• Raamatuvara kaitse
a) pidev trükiste puhastamine, parandamine kiletamine
b) töö võlgnikega
• Raamatukogu maine tõstmine ja raamatukogutöötaja töö väärtustamine
a) raamatukoguteenuseid ja tööd tutvustavate ürituste korraldamine
b) tööd ja teadmisi väärtustava töötasustamise süsteemi väljatöötamine koostöös
kohaliku omavalitsusega
c) regulaarse ja süsteemse personalikoolituse korraldamine
d) Salla raamatukogu, kui kohalik külakeskus
Kai Jaansen
endine Salla raamatukogu juhataja.
Raamatukogus vajaminevaid linke mõningatele kodulehtedele
--------------------------------------------------------------------------------
Rakke vald
Rakke Gümnaasium
Salla põhikool
Lääne-Virumaa Keskraamatukogu
Rahvusraamatukogu
Eesti Lastekirjanduse Teabekeskus
Elektrooniline Riigiteataja
DIGAR
Lugejatele ehk pakuvad huvi mitmed projektide taotlemise kodulehed, külade ühenduste ümarlaud või ehk ka siis mõned käsitööga seotud kodulehed
Kultuurkapital
Eesti Mittetulundusühenduste Ümarlaud
Käsitööga seotud:
Isetegija
CRAFTSTER
Hobipunkt
Alates 2005. aastast on saanud traditsiooniks joosta ümber Emumäe, sellega seoses saavad kõik spordihuvilised lähimat infot kodulehelt:
Emumäe jooks
--------------------------------------------------------------------------------
Rakke vald
Rakke Gümnaasium
Salla põhikool
Lääne-Virumaa Keskraamatukogu
Rahvusraamatukogu
Eesti Lastekirjanduse Teabekeskus
Elektrooniline Riigiteataja
DIGAR
Lugejatele ehk pakuvad huvi mitmed projektide taotlemise kodulehed, külade ühenduste ümarlaud või ehk ka siis mõned käsitööga seotud kodulehed
Kultuurkapital
Eesti Mittetulundusühenduste Ümarlaud
Käsitööga seotud:
Isetegija
CRAFTSTER
Hobipunkt
Alates 2005. aastast on saanud traditsiooniks joosta ümber Emumäe, sellega seoses saavad kõik spordihuvilised lähimat infot kodulehelt:
Emumäe jooks
Koduloolist
Kõik kultuurirahvad püüavad säilitada oma vanu ja ajaloolisi hooneid ja asustusi. Ka Sallal on palju, mida säilitada ja tutvustada olgu selleks siis Salla küla , Salla mõis, mitmed turismiobjektid ning muud vaatamisväärsused. Sellest kõigest alljärgnevat:
Salla küla
Salla küla oli olemas 1219. aastal ,kui Läti- Hendrik siinmail käis. 1241 .a . oli küla valdajaks Villemus Ketting, tema järel Wolmar Wrangell, 1479. a. oli juba Salla mõis, mille omanikuks Diedrich Lyttel, 1500. aastast Johann Plettenberg, 1538. a. Johann von der Rope ja siis rida Ermeseid kuni 1600. aastate alguseni , edasi Strykid , 1671 . a järgnesid Bruemmer , Reese, Magnus von Essen , kes oli rüütelkonna pealik ja Liivimaa kuberner . Lõpuks 1868. a. tulid Harped, Aleksander ja tema poeg . Ernst. 1838 a. 20- ne õpilasega tegevust alustanud külakool kolis mõisahoonesse 1921. a. 1997. a . toodi vanadest Salla vallamaja ruumidest mõisa üle ka külaraamatukogu.. Salla pargis kasvas maakonna vanima puuna tuntud Plettenbergi tamm, mille ümbermõõt oli umbes 5 m. 10. okt 1968 murdus sell tamme üks kaksikharu, teise haruga seisis puu püsti veel 19 aastat, varisedes tüvelt hirmsa ragina ja mürinaga 25. sept 1987. Wolter von Plettenberg (u 1450- 28. II 1535) 1489-1494 maamarssal
1495- 1535 Liivimaa Ordu ordumeister Pärimuse järgi pidanud ordumeister Wolter von Plettenberg, selle tamme all koosolekut.. Kui 16-ndal juulil 2001 a. laastav torm palju pargis põlispuid maha murdis ja juuripidi välja kiskus, siis tekkis mitmel inimesel mõte, et siia võiks selle õuduse meenutuseks püstidad mingi mälestusmärgi. Nii valmiski 2002 a. suvel skulptor Urmas Raubal ühest taevapoole juurtega tammest see( Plettenbergi rüütel ) , mis siin nüüd uhkelt vana tamme läheduses seisab ja meid kurjade jõudude eest valvab ning kaitseb.
1495- 1535 Liivimaa Ordu ordumeister Pärimuse järgi pidanud ordumeister Wolter von Plettenberg, selle tamme all koosolekut.. Kui 16-ndal juulil 2001 a. laastav torm palju pargis põlispuid maha murdis ja juuripidi välja kiskus, siis tekkis mitmel inimesel mõte, et siia võiks selle õuduse meenutuseks püstidad mingi mälestusmärgi. Nii valmiski 2002 a. suvel skulptor Urmas Raubal ühest taevapoole juurtega tammest see( Plettenbergi rüütel ) , mis siin nüüd uhkelt vana tamme läheduses seisab ja meid kurjade jõudude eest valvab ning kaitseb.
Salla kool
1838 .a 20 õpilasega tegevust alustanud Salla külakool kolis mõisahoonesse 1921 . a. Tänu Rakke valla abile on koolihoone seestpoolt enamuses remonditud. 1997 .a toodi vanadest Salla vallamaja ruumidest koolimajja üle külaraamatukogu . 2001. a töötab raamatukogus piirkonna avalik internetipunkt. Praegusel hetkel õpib Salla Põhikoolis ainult üle 40 õpilase. Salla koolis töötas aastatel 1941- 1945 koolijuhatajana teeneline õpetaja, pedagoog ja kirjanik Rudolf Reiman. Enne teda juhatas Sallas kooli Elmar Liiv, elupõhiline koolimees ja orkestrijuht. Salla koolis on lühemat või pikemat aega õppinud mitmed Eesti üldsusele tuntud inimesed;
Juhan Kukk- üks 1917 . a iseseisvusmanifesti koostajaid, esimese Eesti Vabariigi rahanduskaubandus- ja tööstusminister , riigivanem ja Eesti Panga direktor. Kuno Pajula - kirkutegelane , 1987- 1994 EELK peapiiskop, aastast 1994 emeriitpeapiiskop.
Voldemar Nagel - kauaaegne koolidirektor ja eluaegne õpetaja
Väino Sarnet - majandustegelane , Eesti Erastamisagentuuri peadirektor a 1993- 1999
Anne Pajula - vabakutseline kunstnik
Mati Kuntro - vabakutseline kunstnik ja kirjanik
Eve Randkivi - laulja, alates 1991. a ( Vanemuise ) solist.
Juhan Kukk- üks 1917 . a iseseisvusmanifesti koostajaid, esimese Eesti Vabariigi rahanduskaubandus- ja tööstusminister , riigivanem ja Eesti Panga direktor. Kuno Pajula - kirkutegelane , 1987- 1994 EELK peapiiskop, aastast 1994 emeriitpeapiiskop.
Voldemar Nagel - kauaaegne koolidirektor ja eluaegne õpetaja
Väino Sarnet - majandustegelane , Eesti Erastamisagentuuri peadirektor a 1993- 1999
Anne Pajula - vabakutseline kunstnik
Mati Kuntro - vabakutseline kunstnik ja kirjanik
Eve Randkivi - laulja, alates 1991. a ( Vanemuise ) solist.
Salla Mõisa Naiste Selts "Meelespea"
Salla mõisal on olnud oma lugu, oma ilu, oma valu ja kaunimad aastad. Ilus maja on nagu daam oma sarmikuses, aga eelkõige inimene tema muutuvas ajas. Mõisahoones on praegu Salla kool, Salla raamatukogu ja kooskäimiskohaks on see Salla MõisaNaiste Seltsile. Selts asutati 2002. aastal, sinna kuulub 17 naist eesotsas Helle Kaldmaaga. Eesmärgiks on meenutada minevikku,kajastada olevikku, elustada külaelu ning veeta kultuurselt vaba aega.Mõisanaistel on ka oma laul. mille autoriks on Helle Kaldmaa.
Kõrgel taevas linnulaulu kuuled,
kui sind kevad Sallasse toob.
Nagu muinasjutus kerkib sinu ette
mõisahoone keset meelespäid.
Meile armsaks saand see vana maja,
palju kooliteid on aland siit.
Ja kui elutuuled kannavad sind siia
taas siis iidses pargis jalutad.
Nüüd on meie pargil kaitserüütel,
kelle valvsa pilgu all
iialgi ei laastavad rajupilved
julge tõsta siinses taevas pead.
Salla uhkuseks ka Emumägi,
tema vaatetornist näha saad
kirikuid ja rabasid ja metsi
palju väiksest Eestimaast.
Ilus oled, kaunis oled Salla,
oled meie kodupaik.
Ja kui saatus tahab lahku viia,
meie mälestustes kalliks jääd.
Kõrgel taevas linnulaulu kuuled,
kui sind kevad Sallasse toob.
Nagu muinasjutus kerkib sinu ette
mõisahoone keset meelespäid.
Meile armsaks saand see vana maja,
palju kooliteid on aland siit.
Ja kui elutuuled kannavad sind siia
taas siis iidses pargis jalutad.
Nüüd on meie pargil kaitserüütel,
kelle valvsa pilgu all
iialgi ei laastavad rajupilved
julge tõsta siinses taevas pead.
Salla uhkuseks ka Emumägi,
tema vaatetornist näha saad
kirikuid ja rabasid ja metsi
palju väiksest Eestimaast.
Ilus oled, kaunis oled Salla,
oled meie kodupaik.
Ja kui saatus tahab lahku viia,
meie mälestustes kalliks jääd.
Memoriaal "Küla mäletab"
Aastal 2006 14, juunil avati memoriaal "Küla mäletab". See on pühendatud siin elanud ja Teises maailmasõjas kannatanud Külmoja perekonnale ja Salla vallast represseeritutele. Andmeid kogusid Heino Ross, Jette Külmoja, Ellen Aab, teostas Hando Kuntro.
Külmoja perekond.
Esimese Eesti Vabariigi ajal asus siin nendel maadel üks 12-st Salla põlistalust . See oli Hindreku talu. Talus elas Villem Külmoja koos abikaasa Anete-Mariega. Neil oli kaks tütart . Hille ja Erna- Miralda. Samuti viis poega. Jaak, Karl, Hugo, Vello ja Villu. Hugo jäi Siberi vangilaagris invaliidiks. Teised vennad, olles sõtta kistud , hukkusid eri paikades . Siberisse saadeti sellest perest veel ema Anete-Marie, Hugo naine Jete koos väikese poja Toomasega.
1.Jaak- lõpetas sõjakooli nooremleitnandina. Teenis erinevates kohtades , kuni kapteni aukraadini. Arreteeriti 16. juuni 1941 Tallinnas. 1948. aastal tuli talle saadetud pakk tagasi teatega: Surnud tööõnnetuse tagajärjel . Koht ja aeg teadmata.
2. Karl- mobiliseeriti 1944. aastal Saksa sõjaväkke ja septembri taganemise ajal ei jõudnud Eestist välja ning lasti venelaste poolt Pärnumaal maha.
3. Hugo- sõja ajal oli Omakaitse kohaliku rühma ülem. Arreteeriti 8. veebruaril 1947. aastal, millele järgnesid erinevad vanglad. Siis Siber ja invaliidistumine. Suri Tartus 20. aprillil 1983. aastal.
4. Vello- teenis 1934-1935. aastal sõjakooli kuulipildurite kompaniis. Veel teenis ta seitsmendas Jalaväe lipnik. Langes 6 .augustil 1941. aastal Endla rabas ja maeti Tartu Maarja kalmistule.
5. Villu- astus septembris 1941. aastal Rakveres 184, -sse Julgestusgrupi 15.-sse kompaniisse, mille juhiks oli Alfons Rebane. Langes 23. märtsil 1942. aastal Kiorstovo küla juures , 3-4 km Volhovi jõest. Maeti umbes 1 km külast metsaäärsele maalapile . Ta ei olnud esimene ega viimane.
Külmoja perekond.
Esimese Eesti Vabariigi ajal asus siin nendel maadel üks 12-st Salla põlistalust . See oli Hindreku talu. Talus elas Villem Külmoja koos abikaasa Anete-Mariega. Neil oli kaks tütart . Hille ja Erna- Miralda. Samuti viis poega. Jaak, Karl, Hugo, Vello ja Villu. Hugo jäi Siberi vangilaagris invaliidiks. Teised vennad, olles sõtta kistud , hukkusid eri paikades . Siberisse saadeti sellest perest veel ema Anete-Marie, Hugo naine Jete koos väikese poja Toomasega.
1.Jaak- lõpetas sõjakooli nooremleitnandina. Teenis erinevates kohtades , kuni kapteni aukraadini. Arreteeriti 16. juuni 1941 Tallinnas. 1948. aastal tuli talle saadetud pakk tagasi teatega: Surnud tööõnnetuse tagajärjel . Koht ja aeg teadmata.
2. Karl- mobiliseeriti 1944. aastal Saksa sõjaväkke ja septembri taganemise ajal ei jõudnud Eestist välja ning lasti venelaste poolt Pärnumaal maha.
3. Hugo- sõja ajal oli Omakaitse kohaliku rühma ülem. Arreteeriti 8. veebruaril 1947. aastal, millele järgnesid erinevad vanglad. Siis Siber ja invaliidistumine. Suri Tartus 20. aprillil 1983. aastal.
4. Vello- teenis 1934-1935. aastal sõjakooli kuulipildurite kompaniis. Veel teenis ta seitsmendas Jalaväe lipnik. Langes 6 .augustil 1941. aastal Endla rabas ja maeti Tartu Maarja kalmistule.
5. Villu- astus septembris 1941. aastal Rakveres 184, -sse Julgestusgrupi 15.-sse kompaniisse, mille juhiks oli Alfons Rebane. Langes 23. märtsil 1942. aastal Kiorstovo küla juures , 3-4 km Volhovi jõest. Maeti umbes 1 km külast metsaäärsele maalapile . Ta ei olnud esimene ega viimane.
1940.a Nõukogude vägede sissetung ja uue võimu kehtestamine kajastus ka väikeses Sallas. Uut ideoloogiat hakkas võimuga peale suruma ja miitinguid läbi viima abivallavanem Kalgi. Rahvas tõmbus endasse ja rauges seltside töö. 1941. a 14. juunil küüditati Salla külas elanud politseinik Aleksander Ruben , koos perekonnaga(abikaasa, viiesaastane tütar ja kümnekuune poeg). 1941.a sõja puhkedes ja enne sakslaste saabumist elas küla üle hirmsaid päevi. Mobilisatsioonikäsu saanud noored mehed läksid metsa. Metsa jooksnud mehes tegid vallamajale ja miilitsale haarangu. Sellel põhjusel toodi sisse hävituspataljon. Nende teod - tapmised-piinamised ja arreteerimised on kõigile teada ja ajalooliselt tõestatud.Teine venelaste okupatsioon ja Salla küla häving Salla külast arreteeriti:
1) Anton Sildvere
2)Siegfrid Poolmaa
3)Järnald Kuhlbach4)Hugo Külmoja
5) Eduard Salutamm
6)Voldemar Noormägi
7)Maali Tedre
1949 küüditati :
1)Jete Külmoja perega
2) Anette Külmoja
3)Alma Sildvere
4)Hilda Põllu
5)Karl Põllu
Jete Külmoja ütluste järgi ,kes ise oli küüditatute hulgas , toodi Salla koolimaja juurde 25. märtsil 19 veoautotäit inimesi kogu Salla vallast ,kes kõik viidi Rakke jaama ja laaditi rongile. Viis talu jäi peremeheta ,mõnedest taludest nooremad põgenesid hirmuga linna ja nii jäi Salla küla õige väheste vanemate inimestega mahajäätuks. Osa hooneid lagunes , osades elavad võõrad inimesed. Kaheteistkümne talu hoonetest on säilinud viie talu osaline hoonestus.
Emumägi
Üheks vaatamisväärsuseks ja mainimistväärivaks turismiobjektiks on Emumägi ja selle asuv vaatetorn, Emumemme koda ja Päikesetõusumaja
Emumägi on Pandivere kõrgustiku ja ühtlasi kogu Põhja-Eesti kõrgeim mäetipp (166 m üle merepinna). Ka relatiivne kõrgus on suur (ca 80 m). Tekkelt on Emumägi liitpinnavorm: vooretaolisel kõrgendikul esineb pikk vallseljak. Koos põhjapoolse Tammiku mäega moodustab Emumägi 12 km pikkuse kõrgendiku, kus on rohkesti järsuveerulisi orge ja lohke. Muistendi põhjal on Emumägi tekkinud Kalevipoja hobuse poolt Peetla rabast kaabitud mullast. Mäelt avaneb kauneid vaateid idapoolsetele metsadele ja läänes laiuvale kultuurmaastikule.Emumäe maastikukaitseala tipus asuva vaatetorni 115 astet viivad teid 21,5 meetri kõrgusele maapinnast. Vaatetorn püstitati 1997-ndal aastal, arhitekt Tiit Hanseni projekti järgi. Emumemme koja autor on Hando Kuntro.
Emumäe vaatetorn on avatud uudistajatele kõigil nädalapäevadel hommikul kella kümnest kuni õhtul kaheksani. Vaatetornis on koha peal olemas ka giid, kes tutvustab ümbrust. Samuti saab külastada Emumäel asuvat kännumaja.
Hea ilmaga näeb Emumäe tornist viie-kuuekümne kilomeetri kaugusele. Kätte paistavad Rakvere Vallimägi, Kiviõli tuhamäed, Laiuse voored, Simuna kiriku tornist rääkimata. Mõni aasta tagasi käinud tornis sõjaväelased ja nemad oma binoklitega tegid kindlaks, mis värvi on Simuna kiriku aknaklaasid.Mõnigi väidab, et vaade on ilusam kui Suurelt Munamäelt, kuid see võib olla puht maitseasi, arvavad giidid.
ERILISED KÜLASTAJAD:Kõige vanem mees, kes Emumäe 21,5 meetri kõrguse torni kõrguse tipus käinud, on 97-aastane, vanim vanaproua Väike-Maarjast astus mullu 115 trepiastet torni tippu 87-aastasena. Kaugemad Emumäe torni külastajad on olnud Jaapanist, Uus-Meremaalt, Austraaliast.
Salla külast küll veidi eemal asub Seljamäe matkarada . Ning see on turistidele üheks meeliskohaks paljude seast.Lääne-Virumaal Rakke valla lõunaosas asub Seljamägi, mis on sealsete loodusväärtuste tõttu arvatud üle-euroopalise hoiualade võrgustiku Natura 2000 alade hulka. Hoiuala suurus on 199 ha ,kus kaitstatavad elupaigatüübid on huumustoitelised järved ja järvikud, aas-rebasesaba ja ürtpunanupuga niidud, vanad loodusmetsad,vanad laialehelised metsad , rohunditerikkad kuusikud, okasmetasad oosidel ja moreenkuhjalistel, soostuvad ja soo-lehtmetsad. Siinkandis võib leida ka punasesse raamatusse kantud kaitsealuseid taimi. Seljamäe matkarada asub Piibe-ja Rakvere-Tartu maantee vahelisel alal ning on märgistatud suunaviitadega.Seljamägi olevat tekkinud Kalevipoja mantlihõlma augu kaudu mahapudenenud liivast,kui ta seda kandnud Väinjärvest Pihkvasse. Seljamäe harjapidi on kulgenud juba muinasajal Selist Piipe suunduv ratsarada, mis ühendas Vaigat Järvamaaga. Matkarajal, üsna raudtee lähistel asub 0,5 ha suurune kinnikasvav Edru Kaanjärv, kus elavad rohelised veekonnad, kasvavad vesiroosid. See õõtsikkaldaga järveke on Endla soostikus põhjapoolseim. Piibe mõisas 28.02.1792.a.sündinud K.E. von Bare on saanud oma botaanilistele ja zooloogilistele kollektsioonidele Seljamäelt palju huvitavat materjali.Matka võib alustada Piibe-Tartu maantee Põltsamaa jõe silla juurest ja lõpetada Oljul Vägeva- Rakke maanteel või toimida vastupidi.
Tellimine:
Postitused (Atom)